Tuesday, 1 October 2013

Sissekanne nr. 60

Päev 71
Muusika, mootorsaag...

Hey siis jälle. Mina siin. Tänane päev oli unine ja lahe. Aga alustame siis päevaga pihta.

Ajalugu möödus rahulikult, kuigi oleks mingi hetk magamatuse tõttu tunnis magama jäänud. Loodan, et seda ei juhtu. Ükskord oli siis, kui pea oli käe peal, mis toestus lauale. Ja teine kord suutsin istudes magama jääda. Kuid kuidagi ma keemiasse jõudsin ja seal lahendasime jälle ülesandeid, mõni kergem, mõni mitte. Peale seda tuli siis kehaline kasvatus, aga selleni jõuan ma hiljem ka. Jooksime kaht miili ja mängisime natuke jalkat. Suutsin ka ühe värava lüüa, nii et success. Inkas olnud töö ei suutnud mind üleval hoida ja ma oleks äärepealt jälle magama jäänud. Ja siis tuli teatriõpetus.

Nagu ma juba maininud olen, on see mu lemmiktund. Tänane oli siis veelgi parem. Mängisime erinevaid mänge ja mingis pimesiku vastupidises versioonis sai joosta ja pulli. Ja siis tuli see mäng, et üks mängija ütleb sõna ja teine ütleb sama ja lisab uue. Ma võitsin selle. YAY. Suutsin meelde jätta 26 suvalist sõna ja need olid: Muusika, mootorsaag, arst, ahv, maja, aken, kõrvarõngas, tuletõrjealarm, juuksur, banaan, prostituut, koolimaja, radikas, lauajalg, jõuluvana, kartul, laualamp, kaamera, järv, jalgpallistaadion, punanina, prantslane, seinakell, auditoorium, kaubamaja, parkett.

Ja siis tuli rahvatants. Üks minu vabatahtlikest kohustustest. Aga mulle on see isegi meelt mööda. Tänane trenn läks siis kuidagi kergelt, kuid endiselt oli tore. Jälle sain mina oma toreda partneriga särada. Kõik teised olid valepidi, vaid meie olime õigesti. Ja kui teised harjutasid mingit põhisammu ja meil väike paus oli, siis saime teist paari väheke aidata. Kuid noh, seegi sai läbi ja ma tulin koju ära. Ja õhtu läks tavapäraselt nagu alati.

Päevamõtted siis. Ja te muutute minu jaoks aina rohkem arusaamatuks. Ma ei saa enam üldse inimestest aru. Aga sellest hoolimata, kuna ma otsustasin oma vaikselt ära libiseva flipi kinni püüda, siis nüüd on see andmata ja tuju on hea.

Olen viimasel ajal ikka tõsiselt Janus, nagu see habemega onu, kes kunagi Antiik-Roomas au sees oli. Ühel hetkel olen vaikne, sügavamõtteline ja paistan kergelt masendav. Ja teisel hetkel olen nagu rõõmupall, aga see vist sõltub ka sellest, kellega ma olen. Aga noh elu on ikka enamjaolt lill.

Ma tahan midagi teha ja varsti avaneb selleks võimalus, mis tähendab vaid üht. Mõnel tuleval päeval jääb vist jälle mõni sissekanne tegemata. Kuid loodetavasti ei ole see väga suur probleem, eriti arvestades, et nii palju kui ma kuulnud olen, siis enamik teist loeb niikuinii ülepäeviti, kui sedagi. Aga ma olen sellegagi nõus. See on kordi parem kui mitte midagi.



Lõpumärkmed:
Ma olen nii õnnelik, enamvähem.
Ja alanud ongi oktoober. Janus oli lisaks kõigele hea alguse jumal ja see kuu algas ikka väga hästi.
Õpetajate päeval on tunnid 45 min pikad. Nii et jah, ei saagi lapsi 75 min piinata.
Elu on lill ja lahe ja äge ja võimas ja värki.

Järgmise korrani
Janus Pinka 1. oktoober 2013

No comments:

Post a Comment