Pisiasjad on need,...
Hey. Mina jälle siin ja siin on minu kolmapäev. Algas ta nagu alati vabatahtliku kehalisega, millele järgnes 75 minutit Urmo emaga. Kõige kohutavam tund üldse. Jäin siis maksimaalselt 10 sekundit tundi hiljaks ja sain mingi neli minutit karmi loengut, et iga minut loeb. Suht idiootsus, aga noh, mis ma ikka teha saan. Ühiskond läks kiirelt ja tuli söögivahetund. Kõrvalt vaatajale võib näida pisut kahtlane, kui üks poiss kiidab teist, et see sõi supi ära. Minu puhul on see isegi loogiline, aga läbi sai ka söögivahetund. Algas vene keel, mis möödus suhteliselt normaalselt. Kiire klassijuhataja tund ja siis mingi hiina keele loeng. See oli surmigav ja ma uurisin pigem inimeste käitumist, kui seda, mida see onu seal ees rääkis.
Kuid seegi sai läbi ja ma läksin enamvähem otse koju. Natuke aega kodus ja vaikselt oma arvutit surmates saatsin ma päeva õhtusse, kuni tuli kõne, mis mind linna kutsus. Käisin siis linnas ja esimest korda sai tehtud "Get down mr. president"i, aga see oli suht feil, nii et arenguks on ruumi. Ja ka see sai läbi ja koju tulles veetsin oma õhtu nagu alati.
Päevamõtted siis:
Kui ma eksi, siis ma olen jälle tundetu mölakas ja see on vabastav. Sest nüüd ma saan pühendada kõik oma energia mitte mölakas olemisele ja lõpuks ehk saan ka mina olla terve päeva õnnelik, aga see kõik on alles prooviperiood. Tunded olid siis keskelt läbi 158 päeva ja ma ei kavatse seda heaks ega halvaks tembeldada. Veel mitte, küll aeg näitab.
Natuke rõõmsamatel teemadel. Täna käisin siis koolis pesemas ja mul oli roosa rätik. Kui Kõu selle peale korra naerma hakkas, ütlesin ma kuldsed sõnad: "Mina küll probleemi ei NÄE!", viidates sellega oma värvipimedusele. Sellele järgnes veelgi suurem naerulaine ja see oli lahe.
Mul on uus loll hobi. Tõe väänamine. Ma ei valeta, aga ma räägin asja teise nurga alt, jätan mõne tähtsa pisiasja mainimata või kasutan mitme tähenduslikke sõnu, et jätta üks mulje, kui asi on hoopis teisiti. See ei ole otseselt ju vale, aga ometi kardan ma, et see moraalselt hallis alas. Aga noh, eks meil kõigil on omad hobid ja värgid.
Pisiasjad on need, mis muudavad maailma. Vähemalt mina arvan nii. Tuumapommiplahvatuses hukkunud inimesed surid, sest pooldus aatom, liivatorm algab esimese terakese õhku tõusmisega ja inimsuhteid mõjutavad just väiksed arvamused, väärad või mitte. Tõin need kolm näidet, mis esmapilgul tunduvad ju niivõrd erinevad ja loogiliselt ei tohiks neid isegi võrrelda, aga ometi on neil ühine joon, sest väike süütu asjake viib palju palju suurema asjani.
Lõpumärkmed:
Make love, not war.
Küsimuste korral, pöördu minu poole ja kui ma oskan ja saan, eks ma siis vastan ka.
Anna tagasisidet ja ole lahe.
Nautige elu ja värki.
Järgmise korrani
Janus Pinka 9. oktoober 2013
No comments:
Post a Comment