Kits kahe heinakuhja vahel
Hey, mina jälle siin pool. Ja siin on minu päev kogu oma hiilguses.
Hommikul bussiga kooli ja esimeseks tunniks oli seekord oli eesti keel. Lõpetasin siis oma töö ja ega me midagi muud suurt ära teha jõudnudki. Aga noh, ega alati ei jõuagi. Bioloogias läks kõik eduliselt, kuid kui mul sai kõik tehtud ja midagi teha ei olnud, suutsin ma kogemata vist kuidagi pea kümme minutit maha magada. See ei ole küll õige tegu, aga see oli hea. Füüsika töö oli raske, aga ma loodan, et ma saan enamvähem aktsepteeritava hinde ja kõik on korras. Inka töö läks minu arust veelgi paremalt ja kõik oli hea.
Teatriõpetus läks eduliselt. Täna mängisime häid ja lõbusaid mänge, millest mõni võttis lausa niiöelda ekstreemsemad mõõtmed. Pah, Pah, Bond mängu suutsin ma võita. Jõudsin lõpu duelli ja seal tegin surmava lasu ja siis lasin õnnehoos pah pah näpupüssiga ka kõik teised maha. Müüsin kujutletavat viagrat, väänasin keha ja üldse nautisin seda toredat tundi. Peale seda tuli rahvatants, mis möödus isegi täiesti hästi. Nalja sai ja tantsu sai ka õpitud. Arvan, et võisin kogemata mingi hetk seal natuke mase välja näha.
Peale teatrit, väikese selveri tiiruga, koju ja õppima bioloogia kt'ks. Loodan, et see läheb eduliselt. Ja ma saan hea hinde. Kuid mis tegelt saama hakkab, näeb alles homme. Loodame parimat. Õhtu ise möödus suhteliselt tavaliselt. Fb's oli küll rahulikum, kuid see-eest küttis skype humoorikaid tuure. Ja mingil hetkel sai isegi natuke klotsimängu mängitud. Kuulutasin end mägede aluseks kuningaks ja elan mäe sees. Ja nüüd ma blogin.
Päevamõtted:
"Nagu sa tead, siis ma lubasin kõik oma mured kahe nädalaga lahendada. Sellest on alles umbes kaheksa päeva ja sellest formaalne küsimus, et kas meie vahel on mingeid probleeme?". Selline mõttejada kõlas minu huulilt täna korduvalt. Ja kuigi pea kõik on vastanud ei, siis mõne puhul on mul seda natuke raske uskuda. Aga kui kõik on ok, siis on kõik ok. Ja nii ongi vist hea.
See nädal on väga tihe olnud. Ja tegevustest pole puudust olnud. Küll aga on teisi häirinud minu olemine facebookis. Andke andeks, aga ma olen kergelt fb chatist sõltuvuses. Ma olen nõus osalema samal ajal ka päriselu vestluses, ma olen nõus tegema enamus asju ja see väike sõnum ei tee ju kellelegi halba.
See ei ole küll tänane mõte, aga ikkagi. Muusika. Oli siis koosistumine ja pandi minu jaoks tundmatu lugu mängima ja mõned inimesed ümisesid ja laulsid sellega kaasa. Ja siis jõudsin ma järeldusele, et mul puudub täielikult muusikastiil. Ühel hetkel kuulan ma eesti muusikat, siis soome metalit ja siis filmide soundtracke. Ja see on täiesti hämmastav asjaolu. Aga ma ei tea tavalisi omavanuste laule nagu üldse...
Ja sa häirid mind natuke, mu armas ja südamelähedane lugeja. Ma kirjutan sulle, et anna mulle nõu, kas ja mida ma tegema peaks. Sa lausud mulle vaid, et sa lugesid mu blogi, ent sa ei anna mulle nõu. Kas ma peaks võtma oma küsimuste vastuseid ei'na, sest te ei vasta või jah'ina, sest vaikimine tähendab nõusolekut? Mul on niigi inimeste mõistmisega raskusi, ärge tehke seda minu jaoks veel hullemaks.
Tihedad päevad ja pidevalt aset leidvad kontrolltööd tähendavad sageli seda, et ma ei saa muust mõelda. Ja ma ei saa ju iga oma kord mõttest läbi hüppavat ideed siia kirjutada. Peamise põhjusena võiks välja tuua asjaolu, et need lihtsalt ei jää meelde. Aga loodetavasti on see, parem kui mitte midagi.
Ma kunagi arvasin, et inimesed valetavad, kui nad lausuvad, et nad ei mõtle millestki. Mina ise näiteks mõtlen kogu aeg millestki. Ma olen korduvalt suvalistel hetkel vaikseks jäänud ja vestlusest välja langenud, sest nii palju on mõelda. Ma olen lugematutel kordadel naerma hakanud, sest mulle on meenunud mõni kuuldud nali või lahe seik. Aga viimasel ajal hakkan ma tõesti uskuma, et on inimesi, kes tõesti teatud hetkedel millestki ei mõtle. Ja see teeb mind natuke kurvaks, sest ma pettun neis natuke.
Lõpumärkmed:
Homne blogi on kahtluse all.
Ma suudan vahel kogemata imelikke asju öelda.
Midagi jäi minul ütlemata.
Midagi on teil ütlemata.
Katsume need ära rääkida.
Ja elame kõik koos õnnelikult.
Ja nagu alati:
Naudi elu, sest elu on lill
Järgmise korrani
Janus Pinka 31. oktoober 2013
No comments:
Post a Comment