Põhjus miks siis seekord kolm päeva korraga on, on väga lihtne. Nimelt 74 päeva õhtul ei olnud ma kodus, 75 päeva õhtul jäin ma väga vara magama ja 76 päev on täna. Aga sellest hoolimata ei jäta ma teid oma päevategemistest ilma, sest et miks mitte. Aga alustame päevaga 74, sest see oli neist kõige varem.
Päev 74
Õpetajate päev
Päev algas siis natuke ebaharilikult. Mina ja muu kaasõpetaja olime ainsad, kes end vastassoo esindajateks riietasid. Põhjus siis see, et õpetajad, keda me "mängisime" olid nõrgema soo esindajad. Ja koolipäev läks enamvähem hästi. Kuigi esimeses tunnis oli paar puudujat, siis viimasesse tuli kohale paar inimest. Suurema osa oma koolipäevast mängisin ma fifa't. See oli alati tore. Ja nii see koolipäev lõppeski.
Läksin siis peale kooli Pardipoja, Trimmeri ja Spookyboobsiga välja. Käisime linna vahel ringi ja rääkime juttu. Käisime söömas ja rääkisime veelgi juttu. Ja siis liitus meiega GOD-liath. Ja varsti peale seda ka Blue baby ja siis ta ka lahkus ja natuke peale seda läksin ka mina. Sõitsin koju, kus viskasin ühed asjad nurka ja haarasin järgmised, et linna tagasi kihutada.
Linnas läksin siis Kõuega trenni tegema ja kuigi sellest midagi suurt välja ei tulnud erinevate põhjuste tõttu, siis kohtusin vana klassivennaga ja sai igasugu asjadest rääkida. Ja siis kui trenn oli läbi saamas, peamiselt rääkimise tõttu, saime uuesti GOD-liathiga kokku. Natukese aja pärast sõitsin ma jälle kiiruga koju, kus viskasin asjad nurka, haarasin järgmised ja kihutasin linna tagasi.
Linnas läksin Blue baby juurde, kus toimus siis koosviibimine. Kuid nagu öeldakse, kõik mis juhtub Vegases, jääb Vegasesse. Noh minu mõtted tulid minuga tagasi, aga neist hiljem. Ja siis kui pidu läbi sai, oli juba hommik ja oli aeg koju minna. Kuid ka hommikul ei saanud ma väga kaua kodus olla. Rääkisin natuke vanematega juttu, laadisin telefoni ära ja käisin kähku pesus ära. Kuna see oli kodus ja suhteliselt mitte aktiivne olek, peale mida ma olin rohkem ärkvel, siis ma arvestan seda unena ja kuulutan selle päeva lõpuks ja uue alguseks.
Päev 75
Barnie ja šokolaadist jänes
Nagu ma juba mainisin, olin ma kodus, kuid mitte väga kauaks. Kihutasin siis linna ja juba teist korda talli juurde. Parimad hetked siis. Hobune üritas mulle taskusse ronida, ma kohtasin jälle peaaegu valget, peaaegu hobust, kes mind hammustada üritas, ma üritasin magada, kuid sellest ei tulnud midagi välja ja ehk oli midagi veel. Ma ei tea, kas asi oli unisuses või mitte, aga seekord möödus aeg ülikiiresti. Läksin ma sinna Minioni ja Unicorniga, kuid lahkudes oli meiega juba ka GOD-liath.
Tallist lahkunud, läksime GOD-liathiga linna peale hot-doge ostma. Ja siis tšillisime niisama linna peal. Kuid varsti läksime ka meie koju. Ja siis hakkasin ma inimestega suhtlema ja natuke enne kaheksat ja peale korduvaid soovitusi, otsustasin ma minna tunniks või paariks puhkama. Järgmine mälestus on ärkamine, kell kuus hommikul.
Uneuimas koperdasin ma elutuppa, sõin saiakese, jõin klaasi morssi, kulutasin oma veerand tunnikest, et leida telefoni, et siis korralikult magama minna. Ja järgmine ärkamine oli kuskil 10-11 paiku ja seda loeks ma uue päeva alguseks.
Päev 76
Sinililled ja martsipan
Ärkasin siis üles ja alustasin oma pühapäeva väga unisena. Ja tegin seda mida alati ehk mitte midagi. Istusin internetis ja mõtlesin eelnevate päevade peale. Mingi aeg käis Ristiisa külas, kuid see oli väga üürike külastus ja natuke õhtupoole tuli GOD-liath külla. Kestis kauem ja räägitud sai igasugu asju ja mingi aeg käisin kiirelt linnas ära ja koju tagasi, et veeta oma õhtu interneti avarustes.
Päevamõtted ehk siis kolme päeva mõtted või nii.
Õpetajate päeva osas. Esiteks seelik on täiega mugav riietusese ja ma vihkan seda inimest, kes need naiste riietusesemeks määras. Nii et kuigi ma tahaks, siis ühiskonna tõttu, ma neid kandma ei hakka. Ja siis see asjaoluke ka, et ma armastan olla tulnukas. Tõsi mõni robot võib ju öelda, et sa oled homo ja nõme (reaalselt kuuldud sõnad), aga samas on ikka alati mõni inimene, kes naeratab ja mõni, kes seda lahedaks peab. Nii et minu soovitus, ole pigem tulnukas kui robot.
See mõte jõudis minuni peol. Äkki teab keegi teine ka midagi. Äkki ei olegi mina see, kes kõike teab. Ma ei olegi selle peale varem mõelnud, peamiselt selle pärast, et ma ei saa vihjetest kunagi üldse aru. Aga äkki suudavad ka teised inimesed teha vihjeid, öelda asju ilma neid ütlemata ja kui see on nii, siis kas ja kui palju on seda varem juhtunud.
Ma olen hea näitleja. See kui ma köögipõrandal pikali olen ja vett tahan lubadusega, et ma ei joo enam kunagi, ei tähenda kaugeltki seda, et ma purjus olen. Mu aju on palju vastupidavam kui mu keha. Ja nii kuulsin ma palju erinevaid asju ja nii mõnigi neist jäi mind kummitama. Kuid nagu ma juba olen öelnud, siis purjus peaga öeldud sõnad on kaine peaga mõeldud mõtted.
Ma ütlen viimasel ajal päris palju oma mõtteid välja ja see on hea, sest siis ma saan aru, kui flipping idiootselt need kõlavad. Alles hiljuti sain teada, et ainsad kaks inimest, kes mulle ei meeldi on tegelikult täiega lahedad inimesed, kui neid õige nurga alt vaadata. Ja sellega seoses ei vihka ma enam kedagi ja ei ole inimest, kes mulle ei meeldi.
Kolm sekundit, paar minutit ja järgnevad tunnid. Esimene mulje võib inimesest jääda kohutav, kuid järgnevad minutit võivad seda ehk natuke muuta, kuid ma avastasin, et järgnevad tunnid on need, mis otsustavad, kas inimene mulle meeldib. Kohtusin ühe ülitoreda inimesega hiljuti ja avastasin järgmise fakti.
Ma olen väga kergesti mõjutatav inimene. Tahad mu sõber olla, tee mulle kalli, ütle, et ma olen äge ja naerata. Nii lihtne see ongi. Tahad mu nö hate-listis olla. Ütle mulle natuke halvasti ja mul on juba mingi hullem probleem. Peamine mõte on vist selles, et ma kipun üle mõtlema, mis toob mind järgmise asjani.
Me kõik oleme näinud seda koomiksit, kus mees saab kõrvakiilu, sest naine nägi midagi unes. Mul juhtus sarnane asi hiljuti. Ma reaalselt solvusin ühe inimese peale, sest ma mõtlesin, et mõtle, kui ta seda teeks, siis juhtuks see ja siis oleks nii ja naa ja niimoodi edasi. Ja ma olin kohe päris solvunud. Täiesti kahtlane minu arust, aga noh omamoodi huvitav.
Karma. Minu suurim hirm. Iga kord, kui mina ja GOD-liath koos ratastega sõidame satume me olukordadesse, kus üks meist peaks kukkuma. Kui ta mind käest tõmbas ja mu lenks 90 kraadise nurga all ära käis oli kindel, et ma lõpetan maanteeäärses kraavis, kuid ometi sõitsime me peatumata edasi. Kui ma Minioniga juttu rääkides üle õla vaatasin ja talle tagumise ratta pihta sõitsin oleks me mõlemad pidanud kukkuma, kuid jäime vaid korraks seisma ja teekond jätkus. Ja selliseid kordi on palju veel. Kuid nüüd karma, ma kardan, et kõik see asi tuleb nüüd korraga tagasi, aga nii kaua, ma ei karda ja naudin elu.
Ja viimase asjana mainiks ära, et ma hakkasin inimesi gruppidesse panema, oma isiklikule eesmärgil. Kuid sel ajal kui ma jaotasin inimesed gruppi nimega Kaksteist, küsiti, et kui see neile midagi ei muuda, siis miks ma üldse seda neile ütlen. Ja nüüd ma olen dilemma ees, kas ma peaks seda jätkama, kas ma peaks selle lõpetama või mida ma tegema peaks. Sest kõik on viimasel ajal nii keeruline, aga nii palju, kui ma kogemata ja meelega internetist avastanud olen, ei ole ma ainus selline inimene sellel loogika poolt hüljatud planeedil.
Pilt minust õpetajate päeval. Eks ta väheke pilves paista ja ega ta just parim pole, aga selline ma ilmselt päev otsa olingi. Omas mullis ja omamoodi õnnelik.
Lõpumärkmed:
Päeva 74 ja 75 kirjutasin ma päevaajal, mis oli esimene kord nii teha.
Nii palju tehtut jäi meenutamata, nii palju mõtteid jäi kirja panemata, aga...
Kell on palju ja ma pean magama minema.
Kiitus neile, kes kõik selle raatsisid, jõudsid ja tahtsid läbi lugeda.
Aga noh nagu alati
Nautige elu, sest elu on lill ja probleemid on selleks, et neist üle olla.
Järgmise korrani
Janus Pinka 7. oktoober 2013
No comments:
Post a Comment